AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

Urmas Klaas kõrgharidusreformist: saatan peitub detailides

Urmas Klaas kõrgharidusreformist: saatan peitub detailides

Kõrgharidusreformi puudutav seaduseelnõu on Riigikogu kultuurikomisjoni laual. Sellest, kuidas eelnõul seal laua peal läheb, räägib Üliõpilaslehele Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas.

Mis seisus praegu selle eelnõu arutamine kultuurikomisjonis on?

Kultuurikomisjon on korraldanud väga laia arutelu eelnõu üldpõhimõtete üle. Me oleme kultuurikomisjoni kaasanud nii avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide, eraõiguslike kõrgkoolide, tööandjate, üliõpilaskondade liidu, õpilasesinduste liidu kui ka riigikontrolli esindajad ja kuulanud ära nende seisukohad kavandatavate muudatuste suhtes. Reformierakonna fraktsioon, mida ma ka esindan, on täpselt samuti kohtunud kõigi eespool nimetatud organisatsioonide esindajatega, et läbi viia see kaasamine reformi arutelu juures, mida suvekuudel ministeerium kiire töötempo tõttu ei teinud.

Millised on teie töös järgmised tähtajad?

Riigikogu töö kodukorra seaduse järgi läheb see eelnõu täiskokku esimesele lugemisele tõenäoliselt novembri kolmandal nädalal. Novembri teisel nädalal, mis algab 7. kuupäevaga, on kavandatud esmaspäeval ja neljapäeval minister Aaviksooga komisjonis veel täiendavad kohtumised ja arutelud, kus me tahame senise arutelude ringi kokku võtta.

Esiteks me oleme ministeeriumilt küsinud 30 EAP semestripõhise täitmise nõude mõjude analüüsi – mida toob see kaasa üliõpilaste jaoks, ülikoolide jaoks, tööturu jaoks, ühiskonnale laiemalt. Me oleme küsinud finantsanalüüsi – mida toob endaga kaasa uue rahastamismudeli juurutamine. Me oleme palunud, et minister valmistaks ette ühe tulemuslepingu mudeli, et me näeksime, kuidas see mehhanism hakkab välja nägema, kuidas tulemuslepingud Eesti riigi ja kõrgkoolide vahel hakkavad kujunema.

Neid analüüse ja tulemuslepingut meil täna veel ei ole. Tähtaeg on ministeeriumile antud nii, et 7. novembril on need meil töölaual olemas, nii et me saame neisse süveneda. Sellepärast on kavandatud ka kaks kohtumist ministriga.

Kuidas me edasi liigume, sõltub nüüd sellest, milliseid ettepanekuid esitavad veel vastavalt seadusele esimese lugemise vahepeal needsamad organisatsioonid, kellest ma rääkisin, kes tahes. Siis saame edasise tempo kavandada.

Täna näib, et teatud ühine arvamus selles osas, millega võiks edasi liikuda, on võib-olla tulemusleping kui niisugune. Riiklik koolitustellimus ei rahulda ministeeriumi, ülikoole ning tundub, et tulemuslepingu kui niisuguse väljatöötamises võib kujuneda üksmeel. Täna on vara öelda, millised on need punktid, milles me suudame kokku leppida, sellepärast et need loetletud analüüsid ei ole veel lihtsalt meie lauale jõudnud. Kavandamisel on põhjalik kõrghariduse rahastamise reform ning see vajab kindlasti põhjalikku tööd.

Ülikoolide sõnul on neil vaja novembrikuu jooksul panna paika järgmise sügise vastuvõtt. Mida see teie jaoks tähendab?

See ongi ikkagi eelkõige tulemuslepingute küsimus. Kui riiklik koolitustellimus, mille alusel täna ju kõrgkoolid vastuvõtte kavandavad, jääb olemata ja asendub uue süsteemi ehk tulemuslepingutega, siis tulemuslepingu kujunemine, kvaliteedikriteeriumid, erinevad koefitsendid, ehk siis kogu tulemuslepingute mehhanism kui seesugune ongi kõige kiirem asi, mis tuleb paika panna.

Aadu Must ja Rein Toomla ütlesid täna, et sel aastal seda seadust ei tule.

Teate, me täna töötame ju eelnõuga. Me saame alati võtta eelnõust teatud punkte, millega on väga kiire, vormistada nad kiiremini jõustuma ja on kindlasti võimalik, et mõningate teemadega  peab veel põhjalikumalt edasi töötama. Seadusandjal on siin teatud manööverdamisruum olemas.

Kas tudengitele saab öelda, et paanikaks pole põhjust ja see läbimõtlemata eelnõu, mis teieni ministeeriumilt jõudis, sellisel kujul ei jõustu?

Eesmärk on ju väga üllas – tubli, akadeemiliselt võimekas tudeng saaks õppida riigi poolt kompenseeritaval õppekohal – see on ju väga õige ja arukas mõte. Toetan seda kahel käel. Paraku on saatan peidus detailides ning nende detailidega tulebki nüüd tööd teha.

Paanikaks kindlasti ei ole põhjust, sest paanikas olles käitume me ebaratsionaalselt. Kindlamas kõneviisis on võimalik rääkida siis, kui on olemas laua peal need analüüsid, kui on laua peal ministeeriumi vastused praeguses arutelude ringis esitatud küsimustele, kui on laua peal teatud kokkulepped ülikoolide ja ministeeriumi vahel, et mis on siis need kõige ajakriitilisemad momendid, mis tuleks ära reguleerida. Siis saab edasi minna. Aga kindlasti vajab see eelnõu põhjalikku tööd ja kultuurikomisjon tahab seda põhjalikult teha.

Haridus- ja teadusministri tähtaeg on jõulud?

Minister on väljendanud oma soovi, et eelnõu saaks jõuludeks vastu võetud. Millises ulatuses, millist kõrghariduse valdkonda reguleerivana, see on iseküsimus. Nii et kordan veelkord ennast, et praegu tuleks mõelda nende asjade peale, mida on kiiresti tarvis ja milles on meil praegu piisavalt tarkust ja infot, et see otsus langetada. Seal, kus me vajame veel aega, seal tuleb seda võtta. Et kvaliteedikriteeriumid tuleksid ikka kvaliteetsed.

Riigikogu teabepäeval, 1. novembril, Tartus.

Küsis Kadri Inselberg

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>