AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

EKA tudengid: EKA vaim ei ole kuhugi kadunud!

EKA tudengid: EKA vaim ei ole kuhugi kadunud!

Trall Eesti kunstiakadeemia uue maja ümber on kestnud juba aastaid. Skeptikud võiksid öelda, et kunstiinimestele kohaselt on tehtud palju emotsionaalseid ja läbimõtlemata otsuseid. Mida arvavad aga kogu asjast kunstiakadeemia tudengid, kes pidid vanast majast välja kolima ja nüüd seitsmes eri hoones õpivad? Räägivad kunstiakadeemia üliõpilasesinduse esimees Sandra Pihlak ja aseesimees Joanna Pungas.

Kas Signe Kivi tegi õigesti, kui ta vana hoone maha lammutas olukorras, kus uue maja ehitamine polnud veel 100% kindel?

Sandra Pihlak (SP): Ma arvan, et ei ole mõtet rääkida nendest asjadest, mis on tehtud – nad on tehtud ja seda ei saa enam muuta. Pigem tuleks liikuda edasi ja vaadata, mida saaks paremini teha, mida saaks valmis teha.

Joanna Pungas (JP): Kindlasti on EKA-l vaja head maja! Uut maja on vaja ka just üliõpilassõbralikkuse kohapealt. Vana maja jäi kitsaks ja seal ei saanud täita tuleohutusnõudeid, mistõttu see oleks nagunii mingil hetkel maha võetud.

Uue maja ehitamine veel ei käi, küll aga käib planeerimine, mille käigus selgus, et rahanappuse tõttu tehakse maja väiksemaks.Kuidas te sellesse suhtute?

JP: Loomulikult me tahaks kõige-kõige paremat maja, aga tuleb lihtsalt olla realist – võimaluste piires võimalikult hea maja.

SP: Ma arvan, et siis oli situatsioon hoopis teistsugune. Olidki igasugused eurorahad ja keegi ei teadnud seda tulevikku ette.

JP: Majanduslangus on ju ülemaailmne, see on paratamatu, et nii läks.

SP: See võiks olla see algne projekt, aga kõike head korraga ei saa. Ma arvan, et meil pole vaja mitte ilusaid asjakesi sinna sisse, vaid et see maja oleks lihtsalt maja…

JP: Mis on funktsionaalne!
SP: Mis on funktsionaalne – meil on ruumi ja…

JP: Et me oleme kõik koos!

SP: Täpselt! Me oleme kõik koos.

JP: Kunstnike ja disainerite puhul on see koostöö hästi oluline, näiteks arhitekt majja vaipa ei tee, eksole.

SP: Samas praegu toimub asi ka väga hästi, isegi kui me ei ole koos. Me saame mingitel aegadel erinevates kohtades kokku.

JP: Ja EKA vaim on ikka olemas!

SP: EKA vaim on NII olemas! Seda ei kustuta mitte miski!

JP: Lihtsalt koostööprojektid ühises majas oleksid kindlasti tõhusamad. Et koos tahaks ikka väga olla.

Mitme maja peale te praegu jaotatud olete ja kuidas see õppetööd mõjutab?

JP: Seitsme.

SP: Ei mõjuta, meil on majade kaupa erinevad teaduskonnad. Siin Estonia puiesteel on meil disainiteaduskond, vanalinnas on arhitektuur, sisearhitektuur ja kunstiteadused on eraldi ning vabad kunstid on Rüütelkonnahoones. See ei sega – meil on endal ka Rüütelkonnahoones vahel tunnid, siis me lihtsalt teeme veidi trenni.

JP: Teistes maailma ülikoolides on ka erinevad kolledžid erinevates majades.

SP: Tallinnas on tahes-tahtmatult kõik nii lähedal.

Kuidas te suhtute ideesse praegune EKA krunt maha müüa ja maja teise kohta ehitada?

JP: Praegu on juba selle krundiga hästi palju raha kulutatud. Teine asi on see, et minu arust on Eestile auasi, kui ülikool on kesklinnas. See on ju ka teistes suurlinnades nii. Ühes Signe Kivi artiklis loetles ta, kuidas Londonis on kunstiülikool Piccadilly’l, Saksamaal Brandenburgi väravate juures ja Prantsusmaal Louvre’i vastas. Et tegelikult see on auasi.

SP: Kunstiakadeemia peaks kindlasti olema kesklinnas. Minule isiklikult tundub, et selle platsi peal on EKA ajalugu, ta võikski sinna jääda. Ta on läbi mitmete aastate seal püsinud ja olnud, kõik on seal õppinud, miks ta siis nüüd peaks kusagile mujale kolima.

JP: See annab ju linnale väärtust juurde. Kunstiakadeemia vanas majas oli all galerii – kunst on ju rahvale – inimesed said käia vaatamas, mis me teeme. EKA on kindlasti avatud ülikool, kunsti me teemegi teistele näitamiseks. Sinna kaubanduskeskuste vahele üks kultuurikese või -keskus, puhas kunst, see oleks väga hea.

Kuidas teie kui tudengid, kes uues majas õppima peavad hakkama, uue maja plaaniga rahul olete?

SP: Mul on ausalt öeldes suhteliselt ükskõik, milline see maja välja näeb. Peaasi, et ta on olemas ja ma saan seal õppida, et mul on olemas vahendid, ruumid ja head õppejõud.

JP: Projektide pealt vaadates on kõik tingimused õppimiseks head. Ja kõik vahendid on projekti sisse kirjutatud. Tundub igatahes väga okei, just tudengi seisukohalt.

SP: Loomulikult oleks tore, kui see maja näeks igatpidi esteetiline ja ilus välja, aga ütleme nii, et EKA tudengid ja EKA – me ei jäta kunagi mitte midagi igavaks.

JP: Isegi, kui see maja tuleks kohutavalt tavaline, siis see ei jääks selliseks.

SP: EKAs ei jää mitte midagi tavaliseks!

JP: Võibolla oleks hea, kui see maja tulekski võimalikult tavaline…

SP: Siis me saame sellesse vaikselt koos kõigiga hakata elu sisse puhuma!

JP: EKA tudengid niisama seina ei sodi, see on alati hästi läbi mõtestatud ja väärtuslik!

Mis värk sellega on, et keegi kirjutas EKA uue maja ehitust piiravale aiale „Andke meile meie kool tagasi, raisk!“?

SP:See oli üritus, mille me üliõpilasesindusega korraldasime EKA ja eesti kultuuri toetuseks. Me tulime üliõpilastega välja…

JP: EKA 97. sünnipäeval!

SP: Jah, tulime üliõpilastega – oligi koht, kus me kokku saime – jagasime viis meetrit igale osakonnale ja lasime teha, mis nad heaks arvasid. Nad väljendasid ennast seal seina peal kultuuri toetuseks ja ilmselgelt see üks isik väljendas ennast niimoodi. EKA ongi kokku pandud väga erinevatest karakteritest ja see on väga õige, et ta selle sinna pani.
JP: See oli lihtsalt ühe osakonna eneseväljendus, neid oli seal hästi palju, iga lõik oli eraldi töö. Sellele konkreetsele tööle on antud hästi suur tähendus, aga see pole kõigi sõnum.

Kuidas suhtuvad tudengid maja ümber toimuvasse kemplemisse?
SP: Tudengid teevad EKAs pigem oma tööd. Mõned ei teagi sellest midagi, mõnda ei huvitagi see, lõppude lõpuks nad tahavad, et see maja tuleks.

JP: Meie ilmselt ei ütleks nii, et „Andke meile meie maja tagasi, raisk!“ – me ei tea, kellelt seda üldse küsidagi. Minu soov lisaks EKA majale oleks see, et inimesed oleksid kunsti ja kunstnike suhtes sallivamad. EKA tudengite vastu ka.

Millest selline soov tõukub? Isiklikest kogemustest?

JP: Ma olen lugenud hästi palju kommentaare, lisaks teeme me koos kunstiprojekti, kus me uurime suhtumist kaasaegsesse kunsti ja EKAsse. Me teeme siin hästi palju ilusaid ja toredaid, praktilisi ning kõigile vajalikke asju, minu meelest võiksid inimesed seda näha. Minu meelest on oluline see, et kunstnik ei ole muidusööja ja EKA tudengid ka ei ole. Kunstnikud, kes töötavad, maksavad ka makse. Ja siin koolis teeme me kõvasti tööd – erinevalt mõnest teoreetilisest ainest, kus võid eksamile minna nii, et oled ainult pool raamatut läbi lugenud, siis EKAs poolikut tööd esitleda ei saa. Ei saa minna, et vaatad, mis juhtub, „õppisin natuke“ varianti ei ole.

SP: Ma võin julgelt öelda, et ma olen terve eelmine nädal, kuni nädalavahetuseni iga päev EKAs olnud, öösel ka. Iga öö olen ma siin olnud. EKAs teeme tööd nii, et ninast veri väljas. Aga see on nii lõbus ja lahe ja ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu! Aga tudengitel on nii kiire, nad teevad kogu aeg oma tööd, sa pead iseennast üleni oma töösse panema, et olla midagi täisväärtuslikku. Ma arvan, et meil lihtsalt ei ole aega majaküsimusega nii palju tegeleda, kõik teevad oma asju. See ongi sellises situatsioonis parem, kui kõik panustavad ja näitavad, kui hästi nad midagi teevad – siis väljastpoolt nähakse ka, kui vajalik EKA tegelikult on. EKA plangu kaunistamine oli ka nii, et me ei lähe kuskile tänavale plakatitega oma õigusi nõudma. Me lihtsalt näitasime sõbralikult, mida me siin koolis teha oskame.

JP: Me tegime seda pühapäeval ja EKA sünnipäeval, see ei olnud koolipäev.

SP: See oli väga positiivne, et väga paljud üliõpilased tulid välja.

 

EKA uue maja saaga

EKA uue maja ehitus seisab naabri tõttu, kes ei ole sõlminud ehitusloa saamiseks vajalikku lepingut. Leping on sõlmimata, sest plaanitud 14-korruseline EKA maja varjaks liigselt päikesevalgust. Päikesevalgus jääks alles siis, kui ehitada vaid neljakorruseline maja. Kuna tegemist on kesklinna kõrghoonete piirkonnaga, siis ehitataks EKA hoone asemele varem või hiljem mõni teine kõrghoone. Kuigi naaber nõuab maja nihutamist 25 meetrit, ei saa maja liigutada, kuna linn on plaaninud tulevikus autoliikluse maa alla suunata, et kujundada EKA esisest ristmikust plats jalakäijatele.

Kuna 4. detsembriks, nagu esialgne tähtaeg ette nägi, EKA uue hoone ehitusluba ei saadud, siis tuli taodelda ajapikendust. Hoone valmimine on aga reaalne ka siis, kui ehitusluba tuleb alles järgmisel aastal. Et ehitusele paneks oma õla alla Euroopa Liit, peab maja olema valmis 2015. aasta 31. detsembriks. Eeldatavalt kulub ehitamisele kaks aastat.

Enne, kui otsustati EKA vana maja asemele uus ehitada, kaaluti ka muid lahendusi. Võimalike variantidena olid õhus nii endine Patarei vangla, Psühhoneuroloogia Haigla kompleks, Kalevi vabrik, Suva vabrik, ERRi Raadiomaja ja mitmed tühjad krundid. 2006. aasta lõpus otsustas EKA Nõukogu, et uus maja tehakse siiski vana asemele.

2007. aasta lõpus kuulutas EKA koos Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurikonkursi, mille võitis taanlaste „Art Plaza“. Võidutöö nägi uue õppehoone ette ka 3000m² suurust avalikku linnaväljakut.

2008. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada EKAle 12 miljonit eurot, ülejäänud 28,9 miljonit eurot oleks EKA omafinantseering.

 

Madis Vaikmaa

Kommantaarid puuduvad

Trackbacks/Pingbacks

  1. Eesti Kunstiakadeemia Uus Maja » Eesti Üliõpilasleht/EKA tudengid: EKA vaim ei ole kuhugi kadunud! - [...] https://yliopilasleht.ee/2011/12/eesti-kunstiakadeemia-tudengid-eka-vaim-ei-ole-kuhugi-kadunud/ ← ERR/TLÜ kunstide instituudi direktor: EKA-l peab olema oma maja EPL/Andrus Kivirähk: [...]

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>