AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

Tere tulemast tööellu, tänane tudeng!

Tere tulemast tööellu, tänane tudeng!

Aastaid tagasi toimus meie kirjastuses konkurss juristi ametikohale. Kui CV-de põhjal olime esimese sõelumise lõpetanud, kutsusime kaks kandidaati vestlusele ja andsime proovitöö. Tegu oli juba töötavate juristidega, kelle senine ametikäik oli häid oskusi ja vilumust eeldav, kes olid eelnevalt kokku puutunud erinevate valdkondadega ja kelle suhtes võtsime tookord kohe alguses lootusrikka hoiaku.

Vestlus esimese kandidaadiga osutus suhteliselt keskpäraseks, kuid otsustasime temaga jätkata. Proovitööks oli reklamatsioon ja selle juurde käiva kaaskirja koostamine ühele arhitektuuribüroole.

Kui kaaskiri valmis sai, andis kandidaat selle meie juhiabile ja läks reklamatsiooni kirjutama. Juhiabi tuli mu kabinetti ja teatas, et ta kutsus järgmiseks päevaks veel ühe, esimesest voorust välja jäänud inimese vestlusele, sest ilmselt on tänane kandidaat oma proovitööga läbi kukkunud. Ja tõesti – ainuüksi kaaskirjas oli mitu räiget õigekirjaviga.

Õnnetul kombel olid vead juba kirja esimestes sõnades arhitektuuribüroo, arhitekt (seal: arhidektuuribüroo, arhidekt) ning jätkusid reklamatsiooni tekstis, kus räägiti kompetentsest (seal: kompententsest) tööst. Mäletan, et sel päeval kukkus läbi ka teine kandidaat, kes tunnistas, et ta on numbrites nõrk: tema ei suutnud nimelt suuri numbreid eristada ja 2-miljonilise nõude asemele jäigi proovitöösse 200 000 kroonine nõue – sama palju kui teisel kandideerijal oli keelevigu, oli temal faktivigu.

Iga tänane ülikoolilõpetaja hoolitseb kindlasti selle eest, et võtta oma tööellu kaasa korralikud erialased teadmised, oskused ja lausa vilumusedki. Paljud aga ei valmista end ette korralikku keeleoskust kaasa võtma. Keeleerialade lõpetanutel on mõistagi põhjalikud filoloogilised teadmised, nende ettevalmistus ka võõrkeelte osas on suhteliselt parem kui teistel. Tõsiasi aga on, et ka teiste erialade lõpetajatelt eeldatakse lisaks oma erialasele pädevusele laitmatut suulist ja kirjalikku emakeeleoskust ja mitme võõrkeele enam-vähem vaba valdamist.

Mulgi murdega maailma

Sellest hetkest, kui algab esimene tööpäev, eeldab tööandja teie „kiiret küpsemist“, täisväärtuslikuks töötajaks saamist. Suuremad ja edukamad tööandjad ei võta enamasti ühelegi kõrgharidust nõudvale ametikohale tööle inimest, kelle funktsionaalne keeleoskus ei vasta eeldustele, mida konkreetne töökoht vajab. Tööandja nõuab kandideerijalt sageli eelnevat keeletestide sooritamist, et olla uue töötaja pädevuses veendunud.

Tõsiasi on see, et viletsa keeleoskuse parandamine (isegi juhul, kui see on emakeel), või suisa uue keele omandamine (nt vene keele omandamine igapäevase suulise suhtluskeele tasemel), on väga pikka aega, suurt tööd ja ka rahalist ressurssi nõudev ettevõtmine.

Tänapäevases pingelises tööelus ei jää just palju aega süvendatud keeleõppimiseks, kuigi me mõistagi räägime elukestvast õppest. On igati loomulik, et inimene oma elu jooksul 4-5 võõrkeelt omandab, kuid seda on raske teha forsseeritult, eriti veel perioodil, kui sisenetakse tööellu.

Just ülikooliaastate jooksul on igaühel hea tahtmise juures võimalik tänapäevaste õppevahenditega oma keeleoskus sellisele tasemele viia, mida erialane standard ja tulevane tööelu eeldab. On olnud diskussioone selle üle, kas üldse on mõtet oma emakeelt korralikuks teaduskeeleks lihvida, kui osal erialadel toimuvad kaitsmised inglise keeles. (Põhimõte siis, et oma Mulgi murdega me laia ilma ju ei lähe.)

Vastuargumente sellele on kindlasti palju, kuid üks võiks olla see, et kes korrektset erialast eesti keelt ei valda, see ei pruugi Eestis kunagi erialast tööd saadagi. Näiteks tänapäevastes kirjastustes on suhteliselt palju erinevate erialade inimestele tööd pakkuda: erinevate valdkondade materjalide koostamine teatmekirjanduse tarvis, sisutoimetamine, tõlkimine, keeletoimetamine. Ainuüksi TEA entsüklopeedia juures on pidevalt tegevuses ca 300 inimest, kellest valdav osa on oma ala tunnustatud spetsialistid.

Kuna me oleme väike rahvas, siis paratamatult on hulga neid alasid, kus häid spetsialiste napib. Eriti kriitiliseks muudab olukorra see, kui mõnda neist niigi vähestest asjatundjatest kimbutab vilets keeleoskus (polegi tähtis, on see liiga tagasihoidlik emakeelse teksti kirjutamise oskus või näiteks inglise, vene või eriala jaoks mõne teise vajaliku võõrkeele lugemise ja refereerimise oskus). Nõrk kirjutaja toob kõvasti peavalu ka keeletoimetajatele, sest ka tugevaid, erialakeeles hästi orienteeruvaid keeletoimetajaid napib.

Kolm poolaega

Igal keeleruumil on oma traditsioonid. Kui me seda päris täpselt ei taju, siis võib juhtuda, et me leinamarssi valsi taktis mängime. Keeleliste väljendusvahendite täpsus ja selle säilitamine ühest kultuuriruumist teise ülekandmisel saab edukalt ja õiges taktis toimuda vaid juhul, kui me ka erialakeelde ja selle valdkonna traditsioonidesse aupaklikult suhtume. See eeldab meilt süvenemist ja teatud märgisüsteemi omandamist.

Kui kogenematu eesti keele toimetaja „toimetab“ ise teksti sisse või laseb toimetamisel läbi teabe, et keegi „võitis aasta parima maletaja tiitli“, siis on see spordiinimeste jaoks naljakas, pentsik: tiitel omistatakse, antakse tunnustusena, võistlust selle saamiseks ei toimu, seda mitte kuidagi ise võita ei saa.

Samasugused karid ootavad algajaid tõlkijaid ja toimetajaid võõrkeeltest vahendamisel. Millal World Cup tõlkida MM-iks, millal maailmakarikaks, kumb ta hokis või jalgpallis on, seda peab omandama, nii nagu õpime õigekirjareegleid. Poolkeelne kirjaoskus toob ka filmitõlgete kaudu hämmastavaid leide igalt alalt. Sporditeemaliste filmide tõlgetega pannakse sageli puusse, väidavad asjatundjad, kuid – mis liig, see liig – hiljuti oli lugeda subtiitritest „kolmest sic! poolajast“. See läheb nüüd natuke tagasi arvude ja matemaatika juurde.

Tõhusat ettevalmistamist tööeluks soovides

Silva Tomingas,

filoloog, kirjastaja ja tööandja

TEA kirjastuse juht

 

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>