AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

Aina enam tudengitest ettevõtjaid trügib turule

Aina enam tudengitest ettevõtjaid trügib turule

Ülikooli kõrvalt oma firma alustamine võib tunduda suure ettevõtmisena. Samas aga pakub see tudengitele võimaluse omandatud oskused proovile panna, endale ärimaailmas nime teha ning mis veelgi rõõmustavam: õpinguteks vajalikku raha koguda, kirjutab the Guardian.

James Moseley õppis teist aastat Oxfordi ülikoolis matemaatikat ja infotehnoloogiat, kui ta otsustas kogutud teadmisi praktikas rakendada. Ta lõi ühemehe konsultatsioonifirma, mis aitab suurtel firmadel enda võimekust hinnata. Nüüd, kaks aastat hiljem, on tema ettevõtte kasum 30 000 dollarit.

Moseley on vaid üks aina kasvavast hulgast tudengitest, kes soovivad juba ülikooliaastail ettevõtlusega eksperimenteerida. Ühelt poolt on põhjuseks keerulised ajad tööturul ning teiseks õppemaks ülikoolis.

Ülikoolid toetavad hakkajaid tudengeid

Ka ülikoolid ise on jõudnud arusaamale, et ülikoolist saadud kraad ei tähenda ilmtingimata eduka karjääri algust. Nii pakuvad ülikoolid õpilastele järjest rohkem ärialaseid kursusi ja nn inkubaatoreid. Viimased pakuvad eduka äri valemiks vajalikku nõu ja muid teenuseid. Hushpreet Dhaliwal, kes juhatab rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks on noorte ettevõtjate töö koordineerimine, sõnab, et kui kaks aastat varem oli Suurbritannias taolisi inkubaatoreid 12, siis tänaseks on neid üle 80.

Majanduslangus on muutnud ettevõtluse heaks vahendiks tuleviku kindlustamisel üha suuremale hulgale koolilõpetajatele. Lauren Moulsley hakkas Avoniga tegelema oma 18. sünnipäeval. Selleks ajaks oli ta avastanud, et isegi poole kohaga töö kaubanduses nõuab eelnevat kogemust, mis tal sel ajal puudus. Aasta hiljem õpib Moulsley ürituste korraldust Bournemouthi ülikoolis ning kooli kõrvalt müüb kaastudengitele Avoni kosmeetikatooteid.

Kuna Suurbritannias on õppemaksude määr aina tõusuteel, kulub igasugune lisaraha marjaks ära. „Ma ei saa stipendiumit ning ka võetud laen ei kata kõiki kulusid, seega on lisaraha vajalik, et üldse hakkama saada,“ ütles Moulsley, kes teenib 50 kuni 100 naela kuus (kuni 120 eurot). Tema sõnul on müügitöö tõstnud ta enesekindlust ning õpetanud väärtuslikke turundusnippe, ent samas jätnud piisavalt aega koolile keskenduda.

Mitte alati nii lennukas algus

Olgugi et selliseid edulugusid on sadu, ei lähe kõigil nii hästi. 2009. aastal ülikooli lõpetades pakuti Simon McCannile tööd ühes Suubritannia suurimas raamatupidamisfirmas. Ta keeldus pakkumisest, kuna tal keerlesid juba ammu peas mõtted oma firmast, mis pakub ülikoolilinnakus odavat kohvi. Vähem kui kaks aastat hiljem oli ta sunnitud firma maha müüma ning McCannil ei jäänud muud üle, kui püüda kitsal tööturul taas läbi lüüa. „Ma ei olnud äri alustamise kulude osas realistlik ja püüdsin liiga kiirelt laieneda,“ põhjendas McCann äri nurjumist.

Enda firma loomine on noorte seas muutunud üha populaarsemaks, eriti just nüüd, kui konkurents korralikule töökohale on aina pingelisem. Ka Suurbritannia peaminister David Cameron on päri, et saareriik on astumas n-ö ettevõtluse ajastusse. Seda tõestab ka möödunud aastal läbi viidud uuring, millest selgus, et üle poole riigi teismelistest tahaks omada enda firmat.

Küll aga, nagu tundis omal nahal 24aastane McCann, võib rahaliste vahendite puudumine ja kogenematus ka kõige suuremad ambitsioonid purustada. „Iseenda boss olla on raske,“ ütles McCann, „kui sa tahad aastas võtta kolm puhkust ja sõita ringi uue BMWga, siis pole ettevõtlus sinu jaoks.“

Sellised edulood, nagu ülaltoodud Moseley või Harvardis tudengitele sotsiaalvõrgustiku loonud Mark Zuckenberg on ka Eesti hakkajatele tudengitele julgust süstinud. Allpool toome välja kaks noort ettevõtjat, kes lisaks ülikoolile ka oma äriga tegelevad.

 

Agnes Mägi, Estonian Business School
Fei
on 2010. aastal loodud ettevõte, mis teeb vabaaja riideid kõigile trenditeadlikele: kollektsioonist leiab nii ülimõnusaid pusasid, pluuse kui ka pükse.

Ülikooli kõrvalt oma ettevõttega tegeleda ei ole raske, kuna minu õpitav eriala annab palju juurde ettevõtte arengule. Need kaks käivad ikka käsikäes ja muudavad teineteist pigem lihtsamaks. Kui aga tekiks olukord, et mõlemaga enam samal ajal ei jaksaks tegelda, valiksin pigem Fei ja jätkaksin kooli hiljem. Kumbagi ei taha üle-jala teha.

Ainus tulevikuplaan, mille kõrvale teised plaanid peavad sobima, on see, et kogu aeg oleks endal huvitav ja toimuks areng ning ükski oma
lemmiktegevustest ei tohiks jääda kooli ega firma varju. Ühesõnaga on mul plaanis oma tulevik siduda vaid nende asjadega, mis teevad õnnelikuks.

 

Helery Homutov, Tartu ülikooli Pärnu kolledž
EtnoRaal
i lõid 2011. aastal kaks keskkooliaegset sõbrannat. EtnoRaal teeb kirju rahvusmustriga sülearvuti- ja käekotte.

Kuna mustrimaailm on Eestis suur ja lai, mõtlesime, et oleks tore, kui inimesed teaksid kas või oma kodukoha mustrit, kust nad pärit on. Nii tekkis mõte kombineerida mustreid esialgu sülearvutikottidel, mida ise valmistama hakkasime. Eesmärk oli süvendada noorte seas huvi käsitöö vastu.

EtnoRaali puhul oli väga heaks esimeseks lükkeks see, et MTÜ polnud eksisteerinud kahte kuudki, kui EtnoRaali kotid valiti EUHOFA ehk 50. rahvusvahelise turismikongressi ametlikeks kottideks. Tellitud kottide arv jäi umbes 150 koti ringi. Kindlasti andis selline edu julgust ning innustust. Ühe suure plussina tooksin välja selle, et minus tärkas sügavam huvi turunduse vastu. See tunne, et tuled pärast koju ja saad reaalselt kuulatud ideed ellu viia, on hoopiski midagi muud, kui lihtsalt talletada need kuhugi paberile. Samuti muutus minu jaoks teistsuguseks kolledžis ainete õppimine ehk minu huvi süvenes mõnes aines tunduvalt.

Ma leian, et igasugune oma asjaga tegelemine ning selle juhtimine on motiveeriv ja tuleb igati kasuks. Kui on veel võimalus ülikooli koduseid töid ühendada, siis tudengile on see suur kasu igas mõttes. Läbi praktika kinnistub teooria kõige paremini.

 

Helen Mihelson

 

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>