AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

Viljandi kultuuriakadeemia tuksub loovuse rütmis

Viljandi kultuuriakadeemia tuksub loovuse rütmis

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia embleemil särab päike ja päikselised on ka akadeemia peahoone kollaseks võõbatud seinad. Suurematele ülikoolidele vastanduvalt ootavad sisenejat juba ukse kõrval mõnusad diivanid, kaltsuvaibad ja hulk häid raamatuid. Ja ega edasi minnes ka igavamaks lähe – kooli saalist kostub teatriüliõpilaste karjeid, muusikamaja poolt aga hoopis viiulihüüdeid ja kuigi ehk näiteks infohalduse tudengid ülearu helisid ei tooda, tuksub ka nende korrus mingisuguses imetabases loovuse taktis.

Oma võõrustajaid oodates toetan end fuajees olevatele diivanitele ja veider niimoodi öelda, aga ka inimesed tunduvad selles koolis hoopis teistsugused. Rahulikumad… või vabamad. Naeru ja hoogu on neis kuidagi rohkem. Maarja Zelinski ja Are Tints, teise kursuse huvialajuhidki jõuavad minu juurde tulvil julgust ja energiat. „Mingil määral on siinsed inimesed täiesti ühte tüüpi, samas täiesti seinast seina,“ räägib Maarja, kui oleme end üliõpilasesinduse ruumi sisse sättinud. Are kinnitab, et kuigi akadeemlastel on palju ühiseid jooni – avatus ja loomingulisus – on tegemist siiski inimestega, kes on kõik omanäolised ja eraldiseisvad isiksused.

„Inimesed on siin alati valmis tegutsema. Kui tekib mingi idee, siis on vastuseks tavaliselt alati jah-teeme-ikka… või siis mõnikord mul-pole-aega,“ selgitab Are. Maarja lisab, et see vastab küll tõele, et selles majas pole mitte kunagi mitte kellelgi aega, sest tegemisi on lihtsalt nii palju. Lisaks õppetööle, mis muide selles majas kestab bakalaureusekraadi omandamiseks tavalise kolme asemel neli aastat, osalevad enamus tudengeid iseseisvates kultuuriprojektides, mida ka kooli juhtkond korraldada aitab. Mitmed tudengid on ka üliõpilasesinduse koosseisus ja korraldavad üritusi-häppeninge, mida semestri jooksul korraldatakse kolm kuni kuus. „Kui Sul on majas ikka 100 kultuurikorraldajat, siis toimub ka palju,“ on Maarja kindel.

Viljandi – üliõpilaslinn?

Viljandi, oma näilises rahus, vastandub minu kujutluses hästi nii Tartule kui Tallinnale. Maalilised vaated Viljandi järvele või tuisu käes tukkuvad lossivaremed ei tekita tunnet, et energilised tudengid sinna linna üldse kuhugi ära mahuksid. Maarja ja Are aga kinnitavad ühest suust, et üliõpilasskeene selles linnas toimib ja toimib hästi. Are räägib, et eks need kooli ja tudengite poolt korraldatavad üritused äratavad ka pärimuslinna ja seega suhtutakse üliõpilastesse selles linnas hästi. „Mitte keegi ei vaata Sind imelikult, kui tuled näiteks loovhariduse tunnist mingi veidra kostüümiga läbi linna,“ toob Maarja näite.  Mõtlen hetke ja pigem ei küsi, et millise kostüümiga siis.

Viljandi on tudengite sõnul täis akadeemia oma inimesi ja selle tõttu toimub mõnel nädalal isegi liiga palju, rääkimata siis näiteks veel folgi nädalast, kui Viljandis on kohal tõenäoliselt kõik Eestimaa inimesed. Selleks neljaks päevaks tulevad ülikoolilinna tavaliselt ka need tudengid, kes suveks kodukohta suvitama hajuvad. Rääkimata sellest, et pärimusmuusikafestivali korraldusmeeskondki koosneb üldjuhul akadeemia liikmetest, mistõttu on ka festival just akadeemia nägu.

Erinevad osad moodustavad terviku

Lisaks juba nime poolest loomingulistele erialadele – teatrikunstid, jazz-muusika, tantsukunst, loovtegevuse õpetaja – on Viljandis võimalik õppida ka näiteks rahvuslikku ehitust, metallitööd, tekstiili, aga ka info- ja dokumendihaldust. Seega tulevad akadeemiast ka raamatukoguhoidjad, dokumendihaldurid ja infojuhid. Rahvusliku käsitöö osakond aga „toodab“ Eestile käsitöölisi ja oma ala spetsialiste ning ka pärandtehnolooge, kes hoiavad au sees seda, mida meie ülejäänud ehk alati märkama ei juhtu.

Ilmselt iseloomustab Viljandi kooli ka see, et juba kodulehel on eraldi lehel välja toodud akadeemia missioon, samuti näiteks omakultuuri teesid. Sealt võib lugeda, et hinnas peetakse pigem hingestatud ja isiklikku suhet loodavasse või tehtavasse, kui konveierlikku ja mehaanilist, ka peetakse oluliseks avatust teiste kultuuridega lävimisse. Seda kinnitavad ka Maarja ja Are, kes iga küsimuse peale vähemalt korra tõenäoliselt endalegi märkamata lisavad, et akadeemia üliõpilased on vabad ja avatud.

Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja lisab, et selles majas ei anta lihtsalt haridust. Pigem nähakse ülikooliaastaid luksusliku ajana, mis on mõeldud enese harimiseks nii lihtsalt inimestena kui ka professionaalidena valitud valdkonnas. Barkalaja sõnul on kooli ülesanne kõikide võimaluste piires sellele tegevusele maksimaalselt kaasa aidata. Ta lisab, et kultuuriakadeemia eesmärk on pigem igas mõttes elusate, terviklike ning tegusate eesti kultuuri kandjate kasvatamine ning pärandi lõime katkematuna hoidmine. Pärast häid soove ja mitmeid lehvitamisi tundub, et oma eesmärki ka täidetakse ja seda just Viljandile omase energiaga.

 

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia missioon

  • arendada eesti omakultuuri Eesti kultuuri(de) mõtestamise viisina TÜ Viljandi kultuuriakadeemias
  • levitada eesti omakultuuri aadet kui rahvuse vaimse enesemääratlemise ja püsimajäämise tagatist
  • toetada omakultuurselt mõtleva ning maailmale avatud (loov)haritlaskonna järjepidevat kestmist Eesti ühiskonnas
  • arendada kultuuridevahelist kommunikatsiooni, toimides sidustava kultuurimudelina
  • tutvustada eesti omakultuuri maailmale

 

Barbara Lehtna
Foto: Liis Reiman

Üks kommentaar

  1. Täpsustuseks: kultuuriakadeemias saadake pärast nelja-aastast õpet ikka rakenduskõrgharidus. Bakalaureusekraadi saab ühel õppekaval – koolimuusikal – ja see kestab ka tavalised kolm aastat.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>