Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Eelmine 6
Mai 2008





Kuulutused

Eesti Üliõpilasleht otsib peatoimetajat

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
(:)kivisildnik: mingi eetika, pistke see endale persse

Kõikvõimalikud eetikud vinguvad kogu aeg, las halisevad. Meil pole mingit põhjust neid kuulata. Eetika pole kellelegi kohustuslik, veelgi enam – ta on kasutu ja seadustega Eesti Vabariigist lahutatud. Klassikaline eetiline organisatsioon on kirik, võõrvallutajate ideoloogia- ja propagandamasin.


Elu ühiskonnas reguleerivad seadused, eelkõige põhiseadus. Iga normaalne seaduskuulekas inimene täidab seadusi ja rohkem ei saa talt keegi nõuda. Mis alusel võiks mõni kristlik, muhameedlik või judaistlik eetik mulle või sulle habemesse karata? Või häbemesse? Ainult siis, kui sa oleksid nende koguduse lihtliige, kui sa aga ise oleksid rabi või pastor, siis sa muidugi nuhtleksid kõigi teiste patte.

Eestis kehtib üks seaduste pakett, siin on kõik lihtne ja selge. Eetikaid on aga sadu, kui mitte tuhandeid: luterlastel oma, katoliiklastel oma, mustlastel ja SMS-laenu andjatel oma, kinnisvaraarendajatel ja seaduslikel varastel oma, riigikogujatel oma ja arstidel oma. Arsti eetika lubab aborti teha, katoliiklase oma ei luba, kui nad vaidlema lähevad, siis reguleeritakse konflikt seadustega.

Suvaeetikute kirbuturg ja -tsirkus

Moslemi eetik ajab oma ja nelipühilaste eetik oma. Kelle meelt see lahutab, kuulaku. Keda huvitavad vanad ja viledad kodinad, sorigu nendes, aga ärgu toppigu haisvaid eetilisi kaltse teiste nina alla ega tülitagu kedagi oma lemmikkirpudega – kui on vaba aega, loen raamatuid, kirbutsirkus ei lähe mulle absoluutselt korda.

Meediaeetikaga on täpselt samad lood, meil on ka ajakirjanduse reguleerimiseks seadused. Eetika on ka meedia küsimustes eksitav ja häiriv ballast. Milliste ilmselgete totrusteni võib langeda elukutseline meediaeetik, selle kohta toon ühe näite. Ma poleks seda jura iialgi lugenud, kui eetik poleks minu kallal hambaid teritama hakanud. Osundan:
„Eesti esimene dokument, kus sõnastatud ajakirjanduseetika põhimõtted, ajakirjandusüli­õpi­laste Academia Journalistica aukoodeks (1980) sisaldab kuldaväärt juhise, mis peaks olema igale ajakirjanikule endastmõistetav: „Ma ei õienda ajakirjanduse kaudu isiklikke arveid ega taotle omakasu”. Selle reegli kirjutamata jätk on, et seda ei lubata ajakirjanduse kaudu teha ka kellelgi teisel. Midagi peab olema hullusti paigast ära meie ajakirjanduse ametiau ja väärtustega, kui avalik-õiguslik kanal annab kellelegi võimaluse oma vihkamist välja elada ja teisi inimesi alandada sel viisil, nagu seda lubati teha Kivisildnikul 6. ja 13. märtsi Vikerraadio „Uudis+” saates.“ (Epp Lauk, Sirp, 28. märts 2008, artiklis „Mõtteid ajakirjanduseetikast”)

Labane demagoogia

Demagoogile tüüpiliselt ei too väga austatud Lauk ühtki tsitaati ja kleebib lühikese loo jooksul mulle külge hulga erinevatest ooperitest pärit silte. Eetilisi, esteetilisi ja juriidilisi. Laugul on kõik segi nagu puder ja kapsad, terminoloogia ulatub turusõimust põhiseaduseni: „eneseimetluse, süljepritsmete ja vulgaarse sõnavaraga”, „„ärapanemine” äärmusliku kriitikana”, „teksti ehedalt ropp keelekasutus”, „kellegi au ega head nime ei tohi teotada”, „kuskil peab olema piir hea ja kurja vahel”. Muidugi peab olema piir ja see piir pannakse paika kohtus.

Mis on vihkamine ja alandamine meedias? On see kuritegu? Kui on, siis mine kohtusse; kui on eetiline probleem, mine meedianõuniku jutule, Tarmu Tammerk ootab kõikvõimalikke etteheiteid. Lauk lähtub põhjendamatust eeldusest, et igasugune vihkamine ja alandamine on halb. Kaugel sellest. Vihkamisega on nagu värinatega, tavaliselt keegi ei tõmble, aga külmaga küll. Kui on põhjust vihata, siis vihatakse täiega ja südamest.

Õigus vihata ja alandada

Iga normaalne inimene vihkab vastikuid asju ja alandab seda, mis on alandamist väärt. Mul kui Eesti Vabariigi seaduskuulekal kodanikul on õigus vihata põhiseadusliku korra vaenlasi ja nende mõjuagente. Tsiviliseeritud inimesena on mul õigus alandada loomastunud isikuid, loomastumisprotsesse soosivaid mõttemalle, märatsemist ja vandalismi. Takka peaksin kiitma libressiöö pättidele või? Ehk siis nende soosijatele ja ässitajatele?

Ma ei hakka siin peatuma Veidemanni, Laugu ja Õpetajate Lehe ebaeetilisusel, Veidemanni põhjendamatud süüdistused – muu hulgas mõrvas – andsin eetikutele lahendada. Menetlegu jumala rahus, kui menetlus on lõppenud, viin asja kohtusse. Kõik. Aga mitte minu isiklik kogemus eetikute pläralõugadega pole oluline.

Tähtis on see, et eetikud ei suuda mingil kombel takistada meediat loomastumast ega kaitsta üldsuse huve meedias. Kommertsmeedial on ainult üks eesmärk – teenida omanikule raha ja kui seda raha toob sisse Baari-Paavo või Tirooli pornostaari vinniline perse, siis seda ka näidatakse. Arvaku või öelgu Lauk mida tahes.

Hambutu ja kõlupäine

Mis meediaeetikast me saame rääkida, kui see närib üksikute väljendite ja tühiste juhtumite kallal? Omal neil ju initsiatiivi seal eetikagetos ei ole, kui mõni veidrik kukub laamendama, siis neegerdavad iga nutunaist, aga ise probleeme ei näe, olulist väheolulisest eraldada ei suuda.

Sõjapropagandat ja sõda õhutavaid valesid ei saa ükski Eesti meediaeetik taunida. Meediaeetikud ei näe, kuidas avalik-õiguslik meedia loomastub, konkureerides põhjendamatult meelelahutusturul, ja kuidas kõikvõimalikud investorid ja muud finants- ja ärilobistid ning kristlikud eetikud laiutavad maksumaksja rahaga kinnitaotud rahvusringhäälingus.

ETVs on „Juhtimisaju” ja „Miljon senti”, tüüpilised varjatud reklaami ja kaubamärgi positsioneerimise näited; „Ummafon” Vikerraadios paiskab pidevalt eetrisse mingeid hämaraid investoreid, lisaks sellele igahommikused palvused. Ilmselgelt teatava grupi huvisid esindavad saated, avaliku huvi ja kasuga pole sellel kõigel midagi tegemist. Põlgan ja jälestan.
(:)kivisildnik
Kommenteeri


Üliõpilaslehe toimetus: Kroonuaia 66a 51008 Tartu, tel 7423045 või 56212989, e-post .
Veebitoimetaja:
Struktuur Meedia