Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.  ( Mihhail Lotman )
Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.  ( Jaak Allik )
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.  ( Andrus Ansip )
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.  ( president T. H. Ilves )
Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga.  ( Peeter Kreitzberg )
Eelmine  Järgmine
2011 aprill





Kuulutused

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
Tartu Loomemajaduskeskus - loovuse uus värv


Septembri alguses avas uudishimulikele ja kultuurilembestele oma uksed Tartu Loomemajanduskeskus. Tegu uue nähtusega, mis on nii teabekeskus kui loomeinkubaator mitmele ettevõttele. Keskuse eesmärgiks on koordineerida, süstematiseerida ja levitada loomemajandusalast infot.


„Tahame tõsta kunstnike teadlikust, sest kuigi kultuurivaldkond areneb kiiresti, toimub kunstnike seas peamiselt „hall müük”, ehk paljud müüvad oma teoseid käest kätte”, nentis Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige Raul Ore¹kin. Sihtasutus tegelebki peamiselt loomeinimeste ärilise juhendamise ja aitamisega - iga kaubandusliku sammu astumisel saab kellegi targema käest nõu küsida. Samuti saavad nö peavarju mitmed noored kunstnikud, kes maksavad äri alustades turuhinnast peaegu kolm korda vähem renti, seega on võimalus endale lihtsamini nime teha ning siis, kui hetk õige, väljaspool keskust sobiv pind leida. Ruume taotlesid 28 ettevõtet, konkursi läbisid edukalt 9, kellest praegu enamus, Kalevi 13 asuvas hoones juba uksedki avanud. Majas tegutsevad hetkel näiteks müügi– ja kunstigalerii LOOV, mida peavad Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ning fotostuudio Ulm, kus muuseas saab lasta endast aktifotosid teha. „Kahe ettevõtte vahel toimub ka juba koostöö”, lisas Ore¹kin, pidades silmas Ulm stuudiot ning Stiilistuudiot, kes peavad plaani hakata tootma Tartus uut sorti suveniiri – turistid saavad end riietada ajaloolistesse kostüümidesse ning fotostuudio aitab seda hetke jäädvustada, et hiljem külalistel midagi koju kaasa võtta oleks. Oktoobris avati esimesel korrusel kultuurikohvik, kus saab kosutava kuuma joogi saatel sügist nautida ja tasuta erinevate kultuurilehtedega tutvust teha. Külastajaid tervitab õdus atmosfäär ning kunstilembene õhustik, mainimata ei saa jätta sõbralikku personali. Jooksvalt korraldatakse ka näitusi. Kohviku avajad loodavad, et ka üliõpilased võtavad nad rõõmuga omaks, kuna asukoht Tartu Ülikooli tudengitele on soodne.

Loomemajanduskeskuses on kaks galeriid, millest ühe tööd juhib Tartu Kunstnike Liit ning teine on erakätes. Galerii LOOV galerist Helen Puistaja selgitas, et väga palju keskendutakse just alustavatele, vähese kapitaliga loovhingedele, kellel aidatakse isikunäitusi avada. Ühtlasi avaneb võimalus oma „tooteid” müüa. Novembris on toimumas koostöös ajakirjaga „Cheese” neli fotonäitust, mida saab kaeda fuajeegaleriis. Toimunud on skandaalne fotonäitus „Saakloomad”, mille autoriteks Billeneeve ja Mariliin Kindsiko ning kunstioksjon, mis lõpetas oktoobris toimunud Tartu ettevõtlusnädala. Järgmisel aastal hakkavad toimuma ka koolitused ja töötoad, millest paljud mõeldud tudengitelegi. Esialgu hakatakse tarkust taga nõudma ärialastel kursustel, mis toimuvad kaks korda aastas – sügisel ning kevadel. Tulevikule mõeldes, on tegevuskavva kirjutatud ka ülejäänud sihtasutusele kuuluvate ehitiste renoveerimine. Kalevi 15 ja muinsuskaitse all olev Kalevi 17 asuvad majad soovitakse korda teha vastavalt 2010. ning 2011. aastaks. Kodu leiavad seal juba järgmised ärinõu vajavad firmad, samuti plaanitakse sisse seada multifunktsionaalne saal, kus võimalik korraldada teatrietendusi, kontserte ja filmiõhtuid.

 Sihtasutuse omandis on veel hooneid ümbritsev kinnistu, kuhu tahetakse rajada puhkeala ja koostöös Tartu Kunstnike Liiduga skulptuurideaed. Kogu projekti eelarve on 21,5 krooni, mis sisaldab 6,5 miljonit Tartu linna omafinantseeringut. Küsimuse peale, kas kunstnikul on võimalik nii väikesel turul kui seda on Eesti, end üldse ära elatada, vastas Ore¹kin: „Eks see, kas kunstnik oma tööga end ära elatab, sõltub paindlikusest ning sellest, kui kommertslikku tööd ollakse nõus tegema”. Finantsilise harimise tulemusi loodetakse näha kahe-kolme aasta pärast.

Helen Puistaja, galerii LOOV:

Kuidas tuli mõte galerii luua?
Ettevõtte loomise plaan on mul juba väga vana, ehk siis sellest ajast kui mõelda oskan, olen unistanud ja hiljem joonistanud ja muud moodi plaane pidanud. Tartusse elama asumisest saati olen silmitsenud üht ja teist hoonet, kuhu võiks midagi teha. Konkreetsemaks läks aga ettevõtmine siis, kui ühinesin Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Ettevõtlusosakonna pilootprojektiga „Ettevõtluskodu”, kust sai kõik vajalikud baasteadmised ja abi ettevõtlusega alustamiseks. Valmima hakkas äriplaan, mille sisuks oli kohviku avamine, kuid mis pidi toimima ka kunstikaupluse ja galeriina Koht aga jõudis ise meieni. Kui hakati käivitama loomeinkubaatorit ja tunti puudust kohvikust, anti meile nö vihje konkursil osalemiseks. Seda me siis tegime ja ruumid ka saime. Siis hakkasime EASile äriplaani kirjutama ja toetust ning laenu taotlema. Seejärel jõudis meieni väike takistus - majanduslangus, mille tulemusel, kuigi meie äriplaan sai EASi heakskiidu ja KredExi käenduse, ei antud siiski pangast laenu. Seega tegin raske otsuse, anda kohviku idee edasi inimestele, kel finantsi selle jaoks rohkem, et saaks ikka mõnus koht, mitte improviseeritud asi. Seega sai minu kohvikuärist galeriiäri. Nüüd tegelengi hoopiski kohvikule lisandunud galeriiga, mis on osutunud tõsiseks väljakutseks, mis motiveeribki mind iga päev sellega tegelema. Kategooria - kui ei proovi, siis ei saagi teada .

Kuidas saab teie galeriis näitusi korraldada?
Näitusi saab meil korraldada lihtsalt oma näituse ideest meile kirjutades. Eelistame noori, vähe tuntud kunstnikke, kuid kõik, kes tahavad oma töid näidata, on oodatud. Just kuulutasime välja konkursi 2010. aasta esimese poole näitusekalendiri jaoks, selle kohta saab infot loovgalerii.blogspot.com ja kirjutades e-postile: [email protected] Näituste eest on ette nähtud ka rent, samas aga teeme kõik endast võimaliku, et kunstnikku igal muul moel aidata näituse korraldamisel.

Kuidas on võimalik teie galeriis oma töid müüa?
Tööde müümisega on samamoodi, tuleb saata nt e-posti teel näidis, kirjutada, mida tahaks tuua ja mis hinnaga, meie paneme hinnale juurde oma protsendi, mõistliku. Teeme lepingu, paneme tööd välja ning teeme omalt poolt kõik, et need ka müüdud saaks.
Barbara Lehtna



Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502 .
Veebitoimetaja: . Reklaam: Struktuur Meedia