Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.  ( president T. H. Ilves )
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga.  ( Peeter Kreitzberg )
Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.  ( Andrus Ansip )
Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.  ( Jaak Allik )
Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.  ( Mihhail Lotman )
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Eelmine  Järgmine
September 2011





Kuulutused

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
Õppelaen

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes:

  • õpib täiskoormusega Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis
  • õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses
  • õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis
  • omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis
  • töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.

Enne 2003. aasta 30. juunit õppeasutusse vastuvõetud isikutelt nõutakse õppelaenu taotlemisel täiskoormuse nõude asemel päevases või statsionaarses õppevormis õppimist.

Õppelaenu on õigus saada 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese tudengil on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.

Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu.

Õppelaenu tagamine: õppelaenulepingu tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale või pant vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitisele või selle mõttelisele osale.

Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses see tähendab, et laenu on õigus saada üks kord kõrghariduse esimesel astmel (kas rakenduskõrghariduseõppes või bakalaureuseõppes õppides), teisel astmel (magistriõpe) ja kolmandal astmel ehk doktoriõppes. Seda põhimõtet rakendatakse alates 2004. aasta 16. maist. Alates sellest ajast peab arvesse võtma, et õppelaenu võttes väheneb tulevikus õppelaenu saamise kordade arv.

Laenu intressid ja maksude deklareerimine
Maksuametile tuleb esitada panga tõend õppelaenu intresside tasumise kohta. Juhul, kui üliõpilasel ei ole maksustamisperioodil maksustatavat tulu või see jääb allapoole maksuvabade tulude piiri (vähem kui 24 000 krooni aasta jooksul), tuleb intressid arvestada maha ülalpidaja maksustatavast tulust ning vastav osa makse makstakse tagasi ülalpidajale. Maksustamisperioodi maksustatavat tulu mahaarvatavad intressid ületada ei tohiks, sest sellisel juhul intresside maksuvaba osa ei tagastataks.

Laen ja erialavahetus
Eriala vahetamise korral makstakse õppelaenu välja viimase eriala nominaalõppeaja ulatuses s.t. arvesse läheb ka enne erialavahetust võetud õppelaen.

Näiteks liikumisravi tudeng (nominaalõppeaeg 4 aastat) vahetab II aasta järel eriala ning läheb farmaatsia II aasta tudengiks (nominaalõppeaeg 5 aastat), siis saab ta õppelaenu võtta kokku 5 aastat (kui tudeng liikumisravi õppides võttis õppelaenu mõlemal õppeaastal, saab ta farmaatsias õppides võtta laenu veel kolmel, mitte enam viiel aastal).

Laenud pankades:
SEB Eesti Ühispangas
Hansapangas
Sampo pangas
Nordea pangas (õppelaen)
Nordea pangas (hariduslaen)
Krediidipangas

 




Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502 .
Veebitoimetaja: . Reklaam: Struktuur Meedia