Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.  ( Jaak Allik )
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga.  ( Peeter Kreitzberg )
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.  ( president T. H. Ilves )
Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.  ( Mihhail Lotman )
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.  ( Andrus Ansip )
Eelmine  Järgmine
September 2011





Kuulutused

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
Miskit on mäda siin Tartus





Ühel sügisel, mitte just erilisemal kui kõik sügised enne seda olid olnud, otsustasid noored inimesed üle Eestimaa ülikooli minna. Minejaid oli mitut sorti – ühed läksid Toomemäele hobuvankrites, teised jälle jalgratastel, kolmandad suisa jalgsi. Esimeste jalas olid saapad, teistel viisud, kolmandad vantsisid kohale hoopis paljajalu. Just sellel aastal otsustasid kõrgharidust nõutama minna ka meie noored sõbrad Palamuselt, keda vast iga eestlane tunneb.

Enne kui need ja teisedki vastsed rebasekutsikad said aga võimaluse jala uuel eluasemel maha toetada, oli üks takistus – eluase tuli leida. Virgemad ja varakamad – Raja Teeled ja Imelikud – muretsesid endale korterid juba juulis-juunis. Nendega on nüüdseks rahu majas ja külmkapp köögis. Vanemad panid veel sinki ja kartulit ka kaasa. Pidu võib alata.

Teist sorti üliõpilased, ehk Tootsid ja Lestad, lootsid suvel kodutuna olles raha kokku hoida ja alustasid suurt rabamist pigem juuli lõpus, või noh... pigem nagu augustis. Suur oli aga ehmatus, mis tabas muidu kõvasid töömehi justkui kaalupomm viljaveskis. Korterid maksid. Ja kuidas veel maksid, maksid nii palju, et Tootsi koht ähvardavat külainimeste jutu järgi haamri alla minna, kui poiss siiski ülikooli õppima läheb. Kõigi üllatuseks otsustas noorsand aga hoopis välismaale õppima minna, kuna seal austatavat töömehi rohkem ja teiste riikide tugi olevat suurem. Lesta aga hakkas siiski Eestis õppima. Õppis lausa omale stipendiumi välja ja tegelikult tuli abirahadega – ja kooli kõrvalt kahte töökohta pidades – omadega enam-vähem välja.

 Samal nädalal kui Joosep Toots Venemaale virtsahvti õppima sõitis, vaatas aga Jorhaadniel Kiir Tartu kinnisvaralehest kuulutusi. Üks tuba, kaks tuba, kolm tuba, pool tuba. Pesemisvõimalused puuduvad. Korter asub keldrikorrusel ja on akendeta, vajab kapitaalremonti ja ühe kuu üür 310 €... Kuna Jorh, kes muidu oli küll mõelnud minna õppima kutsekooli, oli samuti kuulnud Tootsi vägitegudest, siis tuli temalgi SAIS-is oma avaldused esitada, kuna Raja Teele oli öelnud, et tema läheb naiseks ainult kõrgharidusega mehele. Kiirest pidi saama informaatik.

„Vaata, et Sa oma ihupesu maha ei unusta,“ arvas Kiire mamma heaks ütelda. Kiire papa aga ainult mühatas selle peale ja luges punaseid ühe- ja kahesendiseid kokku, et poja kooliraha ikka ilusasti ära maksta. „Ei tule välja,“ ütles ta lõpuks kurvalt ja langetas pea. „80 eurot ja see on kõik, mis mul sulle igal kuul üürirahaks anda on,“ teatas papa Kiir. Jorh protestis ja hakkas järgmist kinnisvaralehte lappama. Ei midagi uut, ikka need samad korterid ja mis veelgi hullem – samad hinnad. Alla 200 euro ei olnud enam midagi saadaval. Sugulaste abiga Kiire pere paari kuu üüri siiski kokku kraapis ja poiss sai ülikooli, kus ta küll mõne kuu pärast lahkuma pidi, sest rohkem raha kahjuks ei jätkunud. Ja noh ega Jorh nüüd kusagil vanas keldripoes elamist ka ei talunud. Nimelt olid ta kopsud liiga nõrgad ja nii jäigi ta kopsupõletikku. Spazierdock jäi ka veel korterisse. Aga tegelikult?

Olgu, tõden, et võrdlused olid ehk lihtsakesed ja pisut trafaretsed, aga mõte jõudis ehk kohale? Miskit on mäda Eesti riigis ja see miski on (vähemasti) Tartu kinnisvaraturg, mille hinnad põrutasid sellel sügisel taevasse kõrgemini, kui Microsofti aktsiad pärast mikrokiibi leiutamist. Ei ole ebatavaline, et korter, mis aasta tagasi oli turul kuu üüriga 1000 krooni ehk 64 eurot, on tänaseks tõusnud 164 eurole. Selle peale võiks muidugi esitada küsimuse: „Mis ei ole tõusnud?“. Õppetoetused ja palgad näiteks. Vastavalt haridusministri sõnadele Üliõpilaslehele kevadel antud intervjuus on aga selge, et ega nood toetused niipea ei tõuse ka. Seega meil, rebasekutsikatel ja juba kulunumatel üliõpilastel pigem vast veab, et niigi palju antakse?

 Mis on aga üürihinnad nii kõrgeks üldse ajanud? Kõige lihtsam vastus oleks, et euro tulek, aga küllap see ei leevenda küsijate nördimust. Ja kuidas saab miski üldse nördimust leevendada, kui pesemisvõimalusteta, ühetoaline, kuivkäimla ja ahjuküttega korter äärelinnas läheb kuus maksma 150 eurot. Sinna võib muidugi lisada ka puude hinna ja kommunaalid, mis näiteks korteriühistutega majas ei tiku just väga väiksed olema. Vastupidi. Suuremas majas on juba ainuüksi korteriühistu esimehe palgakulu korteri peale nõutud vähemalt 100 krooni ehk 6.40 eurot kuus.

Vastmainitud olukord paneb aga noore inimese ebakindlasse olukorda. Mille järgi valida endale tulevane elukutse ja kõrgharidus? Kas selle järgi, mis tegelikult tõmbab, või selle järgi, milline kool parimat elamisvõimalust pakub? TÜ Pärnu kolledž pakub koostöös Pärnu linna majutusasutustega võimalust ööbida hotellides ja sanatooriumides, misjuhul kujuneb voodikoha hinnaks kuni 1000 krooni ehk 64 eurot kuus.

Kui aga heita pilk Tartu või Tallinna ühiselamute internetilehekülgedele, selgub, et sellise raha eest võib saada koha vaid renoveerimata majades, kus, muide, kohti napib. Soovi kodumaal õppida, muide, ka napib.
Barbara Lehtna
Kommenteeri


Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502 .
Veebitoimetaja: . Reklaam: Struktuur Meedia