Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.  ( Andrus Ansip )
Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.  ( Mihhail Lotman )
Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.  ( president T. H. Ilves )
Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.  ( Jaak Allik )
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga.  ( Peeter Kreitzberg )
Eelmine  Järgmine
September 2011





Kuulutused

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
Allan Pälli elu Euroopa poliitika keskpunktis (3)


Euroopa Üliõpilasliidu esimeheks valiti sel kevadel esmakordselt eestlane. Noormehe nimeks Allan Päll. Allani Facebook'i profiil on täielik. Seal on muuhulgas täpselt sada huviala ja isegi CV. Allan räägib oma elust ning veidrustest Eesti ja Euroopa kõrghariduses.

Sa elad Brüsselis?

 Põhiline elukoht on tõesti Brüsselis, kuid kuna reisimist on üle Euroopa üsna palju, siis satun igale poole, sealhulgas ka iga paari kuu tagant Eestisse. Brüsselis olen tavaliselt vaid üks-kaks päeva nädalas, tudengeid tuleb esindada ka mujal.

Kuidas elu Belgias on?

 Väga rahvusvaheline ja erinev. Inimesed on mõneti õnnelikumad, väike ühiskondliku arengu vahe on ka näha. Mul oli algul muidugi eelarvamus: igav hall bürokraatiamasina keskus, kus midagi ei toimu. Tegelikult pole see üldse nii – linn on piisavalt suur ja piisavalt väike. Pole hiiglaslik ja igale poole on siit lihtne minna. Isegi prantsuse keelt ei pea oskama, saab väga hästi ka inglise keelega hakkama. Elan ESU [European Students' Union] ametikorteris, kus vahel käib ka teisi esindajaid. Mõnus on – kesklinnas ka.

 Pärast kaheaastast asepresidendi rolli valiti sind presidendiks. Kuidas su töökohustused ja elu muutusid?


Elu mitte eriti, sest elasin juba asepresidendina Brüsselis. Siis vastutasin rohkem ESU seesmise arengu eest, peamiselt igasugused administratiiv- ja majandusküsimused. Kuue alalise töötaja koordineerimine oli minu ülesanne. Esimehena olen rohkem esindaja: juhatuse koosolekud, välispartnerite juures käimine, rohkem reisimist. Vastutus on palju suurem ja murede hulk kasvas.

Kas ka tegevuse hulk kasvas?


 Ise ei pea nii palju ära tegema, kuid peab vaatama, et asjad saaksid teiste poolt tehtud. Pean ka jälgima, et ühingu sõnum oleks igal pool sama, seega inimesi koordineerima. See võtabki kogu aja ära.

Mis sa arvad, miks nad su presidendiks valisid?

 Sest ma ise tahtsin. Minu vastu ei kandideerinud keegi. Vahel juhtub ka nii, kuigi teistele kohtadele kandideerisid mitmed. Ma andsin pealegi varakult oma soovist teada ja inimesed ehk loobusid. Ma olin ju varem siin töötanud ja nad olid näinud, kuidas ma organisatsioonis toimin. Uue tulijaga ollakse ikka skeptilisemad.

Kas Tartu ülikooli politoloogia on lõpetatud?


 Ei. Mul on jäänud ainult bakalaureusetöö esitada. Lõputöö pole küll mahult nii suur, aga päris ülekäe ei tahtnud seda ka teha. Sel aastal plaanin siiski otsad kokku tõmmata. See on prioriteetide küsimus.

Mis su keskmine hinne oli?

Üsnagi hea. Cum laude't küll ei saanud, kuid peaaegu.

Kus on Euroopa kõrgharidussüsteemi kõige suuremad kitsaskohad ja elavamad arutelud?

Kitsaskoht on kõrghariduse rahastamine. Enamik riikidest tõmbavad riigipoolset rahastamist koomale ja kulud jäävad tudengite kanda. Süvenev probleem on ka see, et riigid liiguvad eri suundades. Suur probleem on Saksamaal, kus õppekohtade arv on piiratud ja kuigi mitmes liiduvabariigis on õppemaks kaotatud, siis ülikooli mitte pääsenud tudengid lähevad näiteks hoopis Austriasse. Probleem siinkohal on see, et raha riikide vahel ei liigu – Austria peab saksa tudengi kinni maksma ja pärast õpinguid läheb ta tagasi koju. See tekitab valitsuste vahel närvilisust.

Mina olen kuulnud, et Viini ülikoolis on ainult kahele erialale sisseastumiskatsed.


Neil on avatud süsteem. Kõik saavad võimaluse ja seetõttu on ka väljalangemus väga suur. Nad ei saa seda muuta, ega tuua tagasi õppemakse, sest tudengite poolt on poliitiline surve väga tugev. Veel suurem probleem on ©otimaal, kus on tasuta kõrgharidus kõigile Euroopa Liidu tudengitele peale inglise omade. Nüüd tahavad nad välisüliõpilaste rohkuse tõttu kõigil kraani kinni keerata, aga Euroopa Liidu seadused seda ei luba, kui kodanikud õpivad tasuta. Samas riigisiseselt on eristamine lubatud. Viimasel ajal levivad jutud, et Erasmus paneb pillid kotti.

 On sel mingi alus?

Ei. Sel aastal tegi Euroopa komisjon eelarveettepaneku, kus suurendatakse muuhulgas Erasmuse rahastamist. Erasmus on hinnatud üldse parimaks Euroopa Liidu programmiks, ära see kindlasti ei kao. Aga eks lõpuks Euroopa parlament otsustab.

 Mis on sinu meelest Eesti kõrgharidusreformi valusaimad kohad?

Tuleb kaotada see hiiglaslik diskrimineerimine, mis avalikes kõrgkoolides tasuliste ja tasuta kohtadel õppijatega toimub. Statistika näitab, et kehvematest oludest tulijad satuvad õppima tasulistele kohtadele, samas maksujõulised õpivad tasuta. Reformi algne põhimõte on hea. Kui aga rääkida õppemahu sajaprotsendilise täitmise nõudest, siis peaks reform seda kõigepealt võimaldama. Kui tudeng peab õppimise ajal töötama, siis ei saa ju ülikoolile pühenduda. Seega peaks riik õppimist piisavalt tasustama, tooma sisse vajaduspõhiseid õppetoetusi. Ilma selleta on tasuta kõrgharidus puhas populism. Samas läheks siis reform ka rohkem maksma.

Kas sa teadsid, et Eestis on tervelt 31 kõrgharidust pakkuvat asutust?


Jah, kuid kõrgharidust saab protsentuaalselt sama palju inimesi kui mujal Euroopas. Kõrgkoolide arv on probleem  mingil hetkel oli siin viiskümmend diplomivabrikut. Nüüd on ülikoolid erakõrgkoole üles ostnud ja see tendents jätkub. Eesti puhul on veidraim see, et meil on 70 000 üliõpilast mis Euroopa mastaabis on nii vähe, et keegi isegi ei vaata siiapoole kuid kõrgkoolid ei tee ikka koostööd. Kõige jaburam on e-õppe infosüsteemi juhtum, mis on kolmes linnas paralleelselt välja töötatud.

Kui sa Eesti Üliõpilaskondade Liidus olid, siis mis oli sinu aja suurim tegu?


Kuna just sel ajal majandus lõhkes, siis oli oluline eelkõige see, et me võitlesime hariduskulude kärpimise vastu ja lõpuks saimegi need kaheksa protsendi asemel poole väiksemaks.

Kas sa igatsed tudengielu?


 Natuke küll. Praegu on küll väga huvitav ja palju tegemist, aga tudengielu vabastavat atmosfääri ikka igatsen. See on kõige ägedam aeg elus.
Mari Agro
Kommenteeri


Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502 .
Veebitoimetaja: . Reklaam: Struktuur Meedia