Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.  ( Priit Pullerits )
Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.  ( Jaak Allik )
Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.  ( EMÜ rektor Mait Klaassen )
Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.  ( Mihhail Lotman )
Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.  ( president T. H. Ilves )
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.  ( Andrus Ansip )
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.  ( Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja )
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui riigiga.  ( Peeter Kreitzberg )
Eelmine  Järgmine
September 2011





Kuulutused

KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.

Veel kuulutusi...
Minister Aaviksoo püüab Eesti kõrghariduses reformatsiooni teostada


Viimased kuud tähelepanu keskmes olnud tasuta kõrgharidust lubaval reformil on kaks peamist eesmärki: motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusel ning anda ülikoolidele õppekorralduslikes ja rahalistes küsimustes rohkem otsustamisruumi. See tähendab kõikide üliõpilaste jaoks võimalust õppida tasuta, kuid seda vaid siis, kui lõpetatakse pidev töötamine ja pühendutakse õppimisele.


Selle aasta aprillis ametisse astunud uus haridusminister Jaak Aaviksoo – muuhulgas endine TÜ rektor ja kaitseminister – on hakanud oma haldusalas tegema radikaalseid ümberkorraldusi. Postimehe lisale Arter antud intervjuus tõi ta välja ütluse „palju tahad – vähe saad, vähe tahad – üldse ei saa“. Ta tõdes, et nii TÜ-s kui ka riigiametis on tema ideedest ja mõtetest, millest mõned on olnud üsna radikaalsed, jõudnud praktikasse ehk iga viies.

„Väidetakse, et 20 protsenti meie otsustest annab 80 protsenti tulemustest. Selleks et leida see känd, mille taga on elu kinni, on vaja väga palju rääkida, kuulata inimesi, konsulteerida ja teha varjatud mõttetööd. Aga siis, kui otsus on küps, ja on usk, et see on õige asi, tuleb see ära teha. Siis ei ole enam tagasivaatamise aeg,“ sõnas ta kindlal meelel.

Tubli ja laisk

Kõrghariduses on Aaviksoo otsustanud korra majja lüüa ja seda võimalikult kiiresti. Kõigepealt täidetakse vähemalt näiliselt valimislubadus „tasuta kõrgharidus kõigile“, mis tähendab sõnade „riigieelarveline“ ja „riigieelarveväline“ kadumist inimeste sõnavarast.

Võiks öelda, et asemele tuleb „tubli“ ja „laisk“. Uue seaduse järgi ei ole õigus nõuda õppekulude hüvitamist neilt üliõpilastelt, kes täidavad semestris vähemalt 30 EAP väärtuses aineid. Kusjuures üheltki täiskoormusega õppima asuvalt tudengilt ei küsita raha esimese semestri eest.

 Seaduses on määratud ka n-ö trahviraha ehk hüvitise ülemmäärad. Ülikoolid võivad hakata tudengitelt, kes ei jõua õppekava täismahus täita, küsima bakalaureuseõppes kuni 1500, integreeritud õppekavadel 1900, magistriõppes 2100, doktoriõppes 2500 ja arsti-, veterinaaria ja õhusõiduki juhi õppe eest kuni 3500 eurot aastas.

Esimeses seaduseelnõus oli täiskoormuse nõue veelgi karmim, öeldes, et tasuta õppida sooviv üliõpilane peab täitma 30 EAP-d igal semestril. Pärast suuri vaidlusi otsustati nõuet pehmendada ja kaotati sõna „igal“. See tähendab seda, et kuigi tasuta õppimise õigus määratakse iga semestri lõpus, võib ülikool teha erandeid näiteks eelmisel semestril rohkem EAP-sid kogunud tudengile. Seega teoreetiliselt võib ülikool halastada üliõpilasele, kes 1. semestril kogus 35 EAP-d ja 2. semestril 25 EAP-d.

 Ülikoolidel „vabad käed“

Oluline on siinkohal rõhutada, et seadus erandeid ette ei sätesta – täpsem õppekorraldus ja nõuded jäävad siiski ülikoolide endi otsustada. Kuigi seaduses on kirjas, et tasuta saab õppida vaid eestikeelsetel erialadel, siis ka siin on ülikoolidel võimalus teha erandeid.

Kuid selge on see, et kuna ülikoolid peavad hakkama igal aastal esitama tulemusaruandeid, millest otseselt sõltub nende rahastamine, ei saa ülikoolid endale lõpmatult erandeid lubada. Uue seaduse jõustumisel hakkab riikliku koolitustellimuse asemel riik eraldama kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks õppeasutustele tegevustoetust. Tegevustoetuse määramisel hakatakse arvestama kõrgkoolide tegevuse
 (1)ulatust – eelkõige üliõpilaste ja õppejõudude arvu õppeastmete lõikes, elukestva õppe arendamist, regionaalset tegevust, koostööd ettevõtetega, teatud valdkondade õpetamise tagamist (tervishoiuvaldkonnad, õpetajakoolitus) ja muid tegevusi, mida on võimalik käsitleda õppeasutuse missioonist ja profiilist tulenevate ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste all;
 (2) õppetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust – nende näitajad on omavahel seotud, aluseks kavandatakse võtta näiteks sisseastujate riigieksamite tulemusi, rahvusvahelist tegevust (sh tasemeõppes viibivate välisüliõpilaste arv, välislähetuses viibinud õppejõudude arv), kaitstud doktoritöid, üliõpilase keskmist õpingute lõpetamiseks kuluvat aega jne.
 Lisaks võib tulemuslepinguga anda ülikoolile lisaressursse, mis ei puuduta otseselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud indikaatorite täitmist, näiteks konkreetse riigile olulise eriala arendamiseks ettenähtud vahendid, erisused muukeelsete õppekavade toetamisel, erivajadustega üliõpilastele antavad stipendiumid, riigikeele süvaõppe toetamine jne.

 Tudengite tugisüsteem

Seega hakkab ülikoolide rahastamine sõltuma otseselt nende senisest tegevusest, tulemustest ja teisalt riigieelarve võimalustest. Kuna tegevustoetuste kogumahtu ei ole määratletud, siis muudab see riigieelarve kõrghariduskulude osas tunduvalt paindlikumaks. Kui tegevustoetus määratakse ülikoolile, siis oma toetustesüsteemi lubatakse ka tudengitele. Kõrgharidusreformiga kaasneva üliõpilaste tugisüsteemi järgi hakkaks õppetoetust 135 eurot kuus saama toetust vajav tudeng, kes täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses. Lisanduvad veel riiklikud stipendiumid, mis jagunevad erialastipendiumiteks riiklikult olulistes valdkondades ning tulemusstipendiumiteks väga heade õppetulemuste eest. Võtmesõnaks on siin siiski sõnapaar „toetust vajav“.

Ministeerium on praeguses ettepanekus sätestanud, et toetust võib anda juhul, kui õppuri leibkonnaliikme keskmine sissetulek on maksu- ja tolliameti (MTA) andmete alusel kuni 286 eurot kuus. Kuni 26-aastane üliõpilane kuulub vanemate leibkonda, kui ta ei ole abiellunud või tal ei ole last.

Üliõpilasi püütakse korrale kutsuda ka akadeemilisel puhkusel olles õppimisvõimaluse äravõtmisega. Ministeerium rõhutas, et õppetöös osalemine ei ole ka siiani olnud kooskõlas akadeemilise puhkuse sisuga, kuna puhkus võetakse millestki (tööst või õpingutest) puhkamiseks. Seetõttu ei saa ka olla õiguspärast ootust, et puhkuse ajal saab õppetöös osaleda. Piirang hakkab kehtima seaduse jõustumise hetkest kõikidele üliõpilastele. Kui seadus Riigikogus vastu võetakse, siis hakatakse uutel alustel õppekulusid hüvitama alates 2012. aasta 1. septembrist vastuvõetud üliõpilaste puhul.
 Õppeasutuste tegevust hakatakse rahastama tegevustoetuse kaudu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

Teesid

Jaak Aaviksoo
haridus ja teadusminister


• Praeguse reformi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täisajas.
• Tarvis on vajaduspõhist toetuste süsteemi ja täisaja nõuet. Semestripõhine arvestus on ühelt poolt jäigem, aga teiselt poolt üliõpilasele odavam, kui ta „hammasrataste vahele jääb“
• Akadeemilise puhkuse „kruvi“ tuleb kõvemini kinni keerata.
• Tänane regulatsioon on halvem seetõttu, et inimene saab praegu õppida 4 aastat, peale selle on võimalik suhteliselt vabalt võtta akadeemilist puhkust, selle tulemusel tekibki 7-aastane õppeaeg. Praktika näitab, et ntks arstiteaduskonnas, kus on range ainepunktide täitmise nõue, on väljalangevus palju väiksem ja õppeedukus palju suurem.
• Kui tahetakse nõuda maksumaksjalt õppimise eest raha, siis on maksumaksjal õigus ka nõuda täisajaga õppekava täitmist. See, et praegu saab tudeng läbi ka 75%, on puhas akadeemiline lodevus ja viib selleni, et noor on ülikoolis seitse aastat.
 • See, kui tudeng teeb 30 EAP asemel 29 EAP-d ja peab siis kogu järgmise semestri eest maksma, on jaburus. Sellepärast ongi ülikoolil vabadus teha see otsus. Ülikoolide eesmärk pikas perspektiivis on ju usaldusväärsuse tõstmine, seega ükski tõsiseltvõetav ülikool seda ei tee, see oleks lollus. Aga selliste lolluste puhul karistavad tudengid seda väga kiiresti ja kooli maine kukub. Maine on ülikooli olulisim vara.

Eimar Veldre
EÜL-i esimees


• Ainult ülikoolis õppimine ja praktilise kokkupuuteta õpingud ei anna tänapäeval tööturul eriti head stardipositsiooni. Praktikumid, harjutustunnid ja ettevõtete tutvustamine on vajalik.
 • 30 eap nõue teeb ülikoolidele tööd juurde.
• Kui üheltpoolt soovitakse seadusse kirjutada 30 ainepunkti nõuet ja teisalt soovitatakse kõrgkoolidel teha sellesse mitmeid erandeid, siis pole sellist punkti seadusse üldse vaja ning võiks seni kehtiva täiskoormuse nõudega jätkata.
 • Õpingute katkemise peamiseks põhjuseks ei ole leebe õppekorraldus, vaid siiski tudengite raske rahaline seis.
• EÜLi hinnangul on seadusega kõigile võimekatele ja motiveeritud tudengeile tasuta täiskoormusega õppe tagamiseks oluline kaotada õppemaksud ja luua vajaduspõhised õppetoetused.
• Üliõpilast peab võtma iseseisva leibkonnana ja vanemate tulude arvesse võtmine võiks olla erand – näiteks kui reaalselt elatakse vanemate juures. Eraldi elava tudengi ja tema vanemate põhjal kunstlikult leibkonna loomine tegelikult võib välistada õppetoetuse neile tudengitele, kes seda reaalselt vajavad.

* Üles märkinud Kaidi Kasenõmm EÜL-i suvekoolis, 12.08.2011 * - (Postimees)
Kadri Inselberg
Kommenteeri


Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502 .
Veebitoimetaja: . Reklaam: Struktuur Meedia